3D-skanneri põhimõte

3D-skanner on üks suhteliselt kaasaegseid tehnoloogilisi leiutisi, mis võimaldab skannida objekte kolmemõõtmelises ruumis. Erinevus lihtsa skanneri ja 3D-skanneri vahel seisneb tegelikult selles, et viimane skannib töötab kolme ruumiteljega. Tegelikult said need seadmed kohe pärast leiutist väga kuulsaks ja neid hakati kasutama meditsiinis, filminduses, mängude kujundamisel ja paljudes teistes inimtegevuse valdkondades.

Kuidas optiline 3D-skanner töötab?

Seadmete funktsioonid võivad sõltuvalt kasutatavast tehnoloogiast pisut erineda. Põhimõtteliselt mõõdetakse kaugust objektist integreeritud kaamera ja säritatud valgustite paari abil, seejärel võrreldakse kahe nurga alt saadud pilte ja pärast saadud teabe töötlemist kuvab seade oma ekraanil valmis 3D-mudeli. Lasermudelite puhul on mudel üles ehitatud näitude põhjal, mis on arvutatud objektile suunatud laserkiire abil.

Põhilisi skannimistüüpe on ainult kaks:

  • Kontaktivaba, kui rakendatakse röntgenikiirgust või ultraheli. Nende abiga saadakse pilt peegeldunud valgusvoo andmete kaudu.
  • Võtke ühendust, kui seade analüüsib objekti mõõtmeid füüsilise kontakti abil.

Appi! Kontaktide tööpõhimõttega seadmeid peetakse täpsemaks, kuid habrasid objekte võib sellise seadme skaneerimise ajal kahjustada.

Optilise skaneerimise jaoks kasutatakse 2. klassi ohutuslasereid. Optiliste skannerite eeliseks on nende kiirus. Lisaks ei moonutata sel viisil saadud pilte skaneerimise ajal, isegi kui objekt liigub. Selliste seadmete ilmne puudus on see, et need ei ole võimelised skaneerima ühtegi silmaümbrust ega isegi lihtsalt peegeldama kergeid objekte.

Appi! Optilised mudelid sobivad suurepäraselt inimeste või loomade kolmemõõtmeliste mudelite tootmiseks.

Mis materjalidel see töötab?

Optilised 3D-skannerid kasutavad töö käigus koordinaatide mõõtmise seadmeid, mille abil seade valmis pildi valmistab. Selliste skannerite kasutamine ei tähenda "tarvikuid", välja arvatud ülalnimetatud koordinaatide mõõtmise seadmed.

Jäta Oma Kommentaar